EESTI KALMISTUTE LIIDU PÕHIKIRI

§ 1. Nimi ja asukoht

1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Kalmistute Liit (edaspidi Liit).
2. Liidu asukoht on Eesti Vabariik.
3. Liidu ametlik aadress on Parda 8, Tallinn 10151.
4. Juhatusel on õigus vajadusel muuta liidu ametlikku aadressi ilma põhikirja muutmata; muudatus kantakse Äriregistrisse.

§ 2. Eesmärgid ja tegevussuunad

1. Liidu eesmärk on edendada ja koordineerida Eestis kalmistute, mälestuspaikade ja nendega seotud keskkonna arengut, tagades nende väärika, jätkusuutliku ja kultuuriteadliku hoidmise.

2. Oma eesmärgi saavutamiseks Liit:

2.1. loob ja tugevdab koostööd kalmistute haldajate, kohalike omavalitsuste, koguduste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel;

2.2. kogub, analüüsib ja jagab teavet kalmistute, haljastuse ja pärandihoiu parimate tavade kohta;

2.3. töötab välja soovitusi ja standardeid kalmistute kujunduspõhimõtete ühtlustamiseks, kalmistutel tehtavate tööde,  hoolduse, haljastuse ja jäätmekäitluse korraldamiseks;

2.4. seisab kalmistute valdkonna huvide eest seadusloomes ja avalikus poliitikas;

2.5. korraldab seminare, koolitusi, töögruppe ja ühistegevusi kalmistute ja haljastuse arendamiseks;

2.6. toetab teadus- ja õppetööd kalmistukultuuri, ajaloo ja keskkonnahoiu teemadel;

2.7. osaleb projektides ja koostööprogrammides nii Eestis kui rahvusvaheliselt;

2.8. edendab avalikkuse teadlikkust kalmistute kultuurilisest, ajaloolisest ja ökoloogilisest väärtusest;

2.9. tagab kalmistutel ausalt ja läbipaistvalt tegutsevatele ettevõtetele ning organisatsioonidele töörahu ja selged tegutsemisreeglid, mis välistavad ebaausa konkurentsi ja tagavad kalmistute korrastamise järjepidevuse;

2.10. seisab selle eest, et kalmistud oleksid mälestus- ja rahupaigad, mitte müügiplatsid – et seal valitseks hauarahu nii füüsilises kui vaimses mõttes;

2.11. Arendab töövõtjate registri ja usaldusmärgise, mis aitab eristada vastutustundlikke tegijaid ning tugevdab klientide ja haldajate usaldust.

2.12. panustab kalmistute arengusse, toetades teaduslikku, arhitektuurset ja esteetilist mõtlemist kalmistute planeerimisel, kujundamisel ja haldamisel;

2.13. aitab kujundada kalmistukultuuri tulevikusuundi, soodustades innovatsiooni, kaasaegseid materjale, digilahendusi ja jätkusuutlikke hooldusviise, mis austavad pärandit, kuid vastavad ka tänapäeva keskkonna- ja sotsiaalsetele vajadustele;

2.14. tegeleb kalmistukultuuri, hoolduse ja eetika teemalise teavitustöö ja koolituste korraldamisega, et suurendada teadlikkust nii professionaalsete teenuseosutajate kui ka lähedaste seas, kes omaalgatuslikult kalmistutel töid või matmisi teevad;

2.15. seisab kalmistuvaldkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eest, toetades avalikku aruandlust, ausaid hinnastamis- ja töövõtutavasid ning klientide õigust selgele ja ausale teenusele.

3. Liit on poliitiliselt sõltumatu ning tegutseb avalikes huvides, lähtudes austusest elu ja mälestuse vastu.

§ 3. Liikmed ja liikmesus

1. Liidu täisliikmeteks (edaspidi liikmeteks) võivad olla juriidilised isikud – ettevõtted, organisatsioonid, kogudused, sihtasutused või kohaliku omavalitsuse üksused –, kes jagavad liidu eesmärke ja soovivad panustada kalmistukultuuri, -hoolduse ja -pärandi arendamisse.
1.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kirjaliku avalduse alusel. Juhatusel on õigus keelduda liikmeks vastuvõtmisest, kui taotleja tegevus või huvid on vastuolus liidu eesmärkidega.
1.3. Liikmel on õigus osaleda liidu tegevuses, valida ja olla valitud liidu juhtorganitesse ning saada teavet liidu tegevuse kohta.
1.4. Liikmel on kohustus järgida liidu põhikirja, täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning tasuda liikmemaksu.

1.5. Liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestab üldkoosolek juhatuse ettepanekul.

1.6. Liige võib liidust välja astuda kirjaliku avalduse alusel. Liige loetakse liidust väljaastunuks alates juhatuse otsuse tegemisest või avalduse esitamise kuupäevast, kui otsust ei ole vaja.
1.7. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta rikub põhikirja, kahjustab liidu mainet, ei täida liikmemaksu kohustust või liige lõpetab tegevuse või likvideeritakse.
1.8. Liidust välja arvatud või välja astunud liikmel ei ole õigust tagasi nõuda tasutud liikmemakse ega muid liidule antud vahendeid.

2. Liidu toetajaliikmeteks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, kes jagavad liidu väärtusi ning soovivad panustada liidu tegevusse, kuid ei soovi või ei saa osaleda liidu otsustusprotsessis täisliikmena.
2.1. Toetajaliikmetel on õigus osaleda liidu üritustel, töögruppides ja projektides, kuid neil puudub hääleõigus üldkoosolekul.
2.2. Juhatus võib kehtestada toetajaliikmetele sümboolse toetustasu või aastamaksu, määrates selle suuruse ja tasumise korra.

2.3. Toetajaliikme liikmelisus lõpeb kirjaliku avalduse alusel või toetajaliikme likvideerimisel (kui tegemist on juriidilise isikuga) või juhatuse otsusega, kui toetajaliige rikub korduvalt põhikirja või kahjustab liidu mainet.

§ 4. Auliikmed ja nõuandev kogu

1. Liidul võivad olla auliikmed, kellel on silmapaistev panus kalmistukultuuri, muinsuskaitse, pärandihoiu või vaimse kultuuri edendamisse.
2. Auliikme nimetab liidu juhatus või üldkoosolek juhatuse ettepanekul.
3. Auliige ei ole kohustatud maksma liikmemaksu ega osale liidu otsustustes hääleõiguslikult.
4. Auliige võib samal ajal esindada hääleõiguslikku liiget, kui ta on volitatud esindama liidu liikmeks olevat juriidilist isikut.
5. Liit võib moodustada nõuandva kogu, kuhu kuuluvad auliikmed ja teised valdkonna eksperdid.
6. Auliikmete ja nõuandva kogu tegevuse korra kehtestab juhatus.

§ 5. Üldkoosolek ja selle pädevus

1. Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõik liidu hääleõiguslikud liikmed ja kus kõik liikmed on võrdsed ja igal liikmel on üks hääl.

2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
2.1. põhikirja kinnitamine ja muutmine;
2.2. juhatuse liikmete määramine, valimine ja tagasikutsumine;
2.3. revisjonikomisjoni või audiitori valimine (kui see on ette nähtud);
2.4. liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
2.5. liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;
2.6. liidu eesmärgi või tegevussuuna muutmine;
2.7. liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
2.8. muude küsimuste arutamine, mille juhatus või vähemalt 1/10 liikmetest on päevakorda esitanud.

3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.

4. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liidu liikmetest või audiitor.

5. Üldkoosoleku toimumise aeg ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 14 päeva enne koosolekut.

6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, kutsub juhatus 14 päeva jooksul kokku uue koosoleku, mis on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
7. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui seadus või põhikiri ei näe ette teisiti.

8. Põhikirja muutmiseks, liidu ühinemiseks, jagunemiseks või lõpetamiseks on vajalik vähemalt 2/3 kohalviibivate liikmete häälteenamus.
9. Üldkoosolekul võib osaleda füüsiliselt, elektrooniliselt või volikirja alusel. Juhatus tagab võimaluse elektrooniliseks osalemiseks ja hääletamiseks. Elektrooniliselt osalevad liikmed loetakse kohalviibivateks.

10. Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli juhatuse ametiajaks.

§ 6. Juhatus ja selle pädevus

1. Liidu tegevust juhib ja esindab juhatus, kuhu kuulub 1–7 liiget

2. Liidu juhatusse kuuluvad alaliselt kõigi asutajaliikmete esindajad:

2.1. Asutajaliikmete esindajad kuuluvad juhatusse alaliselt, kuni nad ise soovivad tagasi astuda või nende ettevõtte juhatus nimetab nende asemele uue esindaja.
Üldkoosolek võib juhatuse liikme vabastada ametist üksnes vastava asutajaliikme kirjalikul nõusolekul.

2.2. Juhatuses on igal asutajaliikmel üks (1) hääl sõltumata juhatusse määratud esindajate arvust. Kui samast ettevõttest pärit esindajad ei jõua ühisele otsusele, loetakse nende hääl erapooletuks.

3. Juhatus valitakse kuni kolmeks aastaks. Juhatus võib valida oma liikmete hulgast esimehe ja vajadusel aseesimehe.
4. Juhatuse liikmeks võib olla liidu liikme esindaja või muu valdkonna ekspert, kellel on usaldus liidu eesmärkide täitmiseks.
5. Juhatus korraldab liidu igapäevast tegevust ja täidab üldkoosoleku otsuseid.

Juhatuse ülesanded on:
5.1. esindada Liitu kõigis õigustoimingutes;
5.2. võtta liikmeid vastu ja otsustada nende väljaastumine või väljaarvamine;
5.3. valmistada ette ja kokku kutsuda üldkoosolekud ning täita nende otsuseid;
5.4. korraldada liidu majandustegevust, koostada eelarve ja aastaaruanne;
5.5. hallata liidu vara ja rahalisi vahendeid;
5.6. moodustada töögruppe, komisjone ja nõuandvaid kogusid;
5.7. teha ettepanekuid auliikmete nimetamiseks;
5.8. määrata liidu esindajad koostööorganisatsioonides ja projektides;
5.9. otsustada liidu kommunikatsiooni ja avalike seisukohtade kujundamine;
5.10. täita muid ülesandeid, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.
6. Juhatus võib otsuseid vastu võtta elektrooniliselt või kirjalikult.

6.1 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

6.2 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

7. Juhatuse liige võib ametist tagasi astuda isikliku avaldusega. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma, kui juhatuses on vähem liikmeid, kui põhikirjas ettenähtud miinimum.
8. Juhatus vastutab liidu vara heaperemeheliku kasutamise ja seaduslike otsuste täitmise eest.

9. Iga juhatuse liige võib esindada Liitu kõigis õigustoimingutes ja tehingute tegemisel, kui juhatus ei ole eraldi otsustanud teisiti.

§ 7. Liikmete ja juhatuse liikmete ettevõtlusvabadus

1. Liidu liikmetel ja juhatuse liikmetel on õigus jätkata oma ettevõtte, organisatsiooni või isikliku algatuse tegevust kalmistuvaldkonnas, tingimusel et see ei kahjusta Liidu mainet ega ole vastuolus Liidu eesmärkidega.

2. Liit ei piira liikmete ega juhatuse liikmete õigust avaldada arvamust, teha ettepanekuid, koostada analüüse või viia ellu projekte oma nime või ettevõtte nime all.

3. Liidu nimel võib avalikkuse ees sõna võtta, seisukohti esitada ja ametlikke pöördumisi teha ainult juhatuse esimees või juhatuse poolt volitatud isik, järgides Liidu põhikirjalisi eesmärke ja neutraalsuse põhimõtet. 
4. Liidu nimel tegutsedes ei tohi esindaja reklaamida, turundada ega muul viisil eelistada ühtegi liikmesettevõtet. Kõiki liikmeid tuleb käsitleda võrdselt ja neutraalselt. 
5. Liidu ametlikes kanalites (veebileht, sotsiaalmeedia, pressiteated, üritused) võib liikmeid tutvustada ainult neutraalsel alusel.

6. Kui esindaja rikub neutraalsuse või huvide konflikti vältimise põhimõtet, on juhatusel õigus õigus sekkuda ja esitada märgukiri, piirata tema esindusõigust või teha ettepanek tema volituste lõpetamiseks.  

7. Liidu nimel tegutsedes ei tohi ükski esindaja avalikkuse ees nimetada või esile tõsta ainult oma ettevõtet ega kasutada Liidu nime oma ettevõtte reklaamimiseks või turunduslikul eesmärgil.  

8. Lubatud on Liidu ametlikes sõnavõttudes, esinemistes ja trükistes kollektiivne viide kõigile asutajaliikmetele korraga, näiteks sõnastuses  „Eesti Kalmistute Liidu asutajaliikmed – Kalmula OÜ, Pärnamäe Kalmistu Hauapiirded ja Hauakivid OÜ ning Granito OÜ“.  

9. Kui Liidu tegevust või projekti korraldab üks asutajaliige, võib seda avaldustes mainida üksnes koos teiste asutajaliikmete nimetamisega, vältides eraldi esiletõstmist või turunduslikku rõhuasetust.  

10. Liidu nime, logo või tunnusmärgi kasutamine on lubatud ainult juhatuse eelneval kirjalikul loal. 

11. Juhatus võib kehtestada eraldi dokumendi – „Liidu märgise kasutamise kord“ –, mis sätestab tunnusmärgi vormi, kasutusreeglid, hinna, loa andmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. 

12. Liidu liikmel on õigus avalikult viidata oma liikmesusele (nt veebilehel või trükistel), kui see on tõene ja ei jäta muljet, et liige tegutseb Liidu nimel või Liidu ametliku esindajana ilma juhatuse volituseta.  

13. Liidu sümboolika on Liidu omand ning selle kujundust ja kasutusviisi võib muuta ainult juhatuse otsusega.
14. Kui Liidu ja liikme seisukohad mõnel teemal erinevad, on liikmel õigus oma arvamust väljendada eraldi, kasutades selleks oma organisatsiooni nime.
15. Liidu liikmete algatused, mis aitavad kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele, on teretulnud sõltumata sellest, kas need viiakse ellu Liidu või liikme ettevõtte kaudu.

§ 8. Huvide konflikti vältimine ja läbipaistvus

1. Liit tegutseb aususe, koostöö ja avaliku huvi põhimõtetel.
2. Liit arvestab, et liikmetel võib olla erinev piirkondlik ja majanduslik huvi, kuid otsused põhinevad valdkonna terviklikul arengul.
3. Juhatuse liikmed väldivad olukordi, kus isiklik või majanduslik huvi võiks varjutada liidu ühise seisukoha kujundamist.
4. Vajadusel võib juhatus volitada mõne teise liikme või juhatuse esindaja avaldama liidu nimel seisukohta.

§ 9. Liidu vara ja majandustegevus

1. Liidu vara moodustub liikmemaksudest, annetustest, toetustest, projektitoetustest, vara kasutamisest saadavast tulust ning muudest seaduslikest allikatest.
2. Liidu vara ja rahalisi vahendeid kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning liidu tegevuse korraldamiseks. Vara kasutamise ja käsutamise otsustab juhatus. Juhatus võib otsustada liidu vara või vahendite kasutamise projektide, koolituste, uuringute ja koostööprogrammide rahastamiseks, kui need toetavad liidu eesmärke.

3. Liit ei jaota tulu oma liikmete vahel. Kogu tulu kasutatakse liidu eesmärkide täitmiseks.

4. Liidu majandustegevus peab olema läbipaistev ning vastama heale raamatupidamistavale.

5. Juhatus koostab igal aastal majandusaasta aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Vajadusel võib juhatus koostada tegevuskava või eelarve, kui see on liidu eesmärkide täitmiseks vajalik.

6. Liidu varaliste kohustuste eest vastutab Liit oma varaga. Liikmed ei vastuta liidu varaliste kohustuste eest.

7. Liit võib osutada tasulisi teenuseid, kui see on seotud liidu eesmärkide saavutamisega ega kahjusta tema sõltumatust ega väärikat mainet.

§ 10. Liidu likvideerimine ja lõppsätted

1. Liidu tegevus lõpetatakse, kui:

1.1. üldkoosolek otsustab liidu lõpetamise vähemalt kahe kolmandiku (2/3) kohalviibivate liikmete häälteenamusega;

1.2. Liit on muutunud eesmärkide saavutamisel võimetuks või liikmete arv on vähenenud alla kahe;
1.3. see tuleneb seadusest või pädeva asutuse otsusest.

2. Liidu likvideerimisel toimub likvideerimine Mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.

3. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, välja arvatud juhul, kui üldkoosolek määrab teised isikud.

4. Pärast kõigi kohustuste täitmist ja võlgade tasumist antakse liidu allesjäänud vara üle mõnele samalaadseid eesmärke järgivatele mittetulundusühingutele või avalik-õiguslikele organisatsioonidele Eestis, mille valib üldkoosolek.

5. Käesolevas põhikirjas reguleerimata küsimustes juhindutakse Mittetulundusühingute seadusest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.