15. septembril 2026 toimus Tallinnas Eesti Kalmistute Liidu esimene valdkondlik infopäev, mis tõi kokku 54 kalmistute ja kohalike omavalitsuste esindajat, ettevõtjat, teadlast, ajaloolast, koguduste esindajat ning teisi kalmistuvaldkonnaga seotud inimesi üle Eesti.
Infopäeva eesmärk oli tuua kokku erinevad osapooled, kelle igapäevatöö, teadmised või tegevus on seotud Eesti kalmistutega, ning luua võimalus arutada valdkonna tänaseid küsimusi ja tulevikku ühises ruumis. Osalenud inimeste nimekiri on leitav siit.
Infopäeva tervitas piiskop emeeritus Tiit Salumäe, kes tänas Eesti Kalmistute Liitu valdkonna osapoolte kokkutoomise eest ning rõhutas kalmistute hoidmise tähtsust meie kultuuri ja lahkunute mälestamise osana. Päeva jooksul käsitleti kalmistukultuuri ja selle muutumist, muinsuskaitset, surmaharidust, kalmistute haldamist, ettevõtlust ning kalmistute rolli kogukonnas. Oma vaateid jagasid Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur ja kaasprofessor Marju Kõivupuu, kalmistugiid ja muuseumipedagoog Iris Kreen, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti otseste teenuste teenistuse juht Kaili Lemberg, ettevõtja Kristjan Vaino, arhitektuuriajaloolane ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitsespetsialist Oliver Orro ning Eesti Kalmistute Liidu juhatuse liige Gerli Palgi. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.
Ettekannetest jäi kõlama, et kalmistute roll on muutumas koos ühiskonnaga. Kalmistu ei ole ainult matmispaik, vaid ka kultuuripärandi kandja, ajalooallikas ja kogukondlik ruum. Marju Kõivupuu käsitles muuhulgas muutuvat leinakultuuri ja kalmistute tähendust kultuuriruumis, Iris Kreen tõi rahvusvaheliste näidete kaudu esile surmahariduse ning võimalused siduda kalmistuid senisest enam hariduse ja kogukonnaeluga.
Oliver Orro vaatles kalmistuid muinsuskaitse ja kultuuripärandi vaatenurgast ning Kaili Lemberg Tallinna kalmistute haldamise ja tulevikuvajaduste kaudu. Ettevõtja vaate toonud Kristjan Vaino käsitles kalmistutel tehtavate tööde kvaliteeti, materjalivalikuid ja valdkonna arengut ettevõtluse seisukohalt.
Gerli Palgi tutvustas liidu loomise tausta ja valdkondliku uuringu tulemusi. Uuring näitas, et 76% vastanutest peab üheks Eesti kalmistute tulevikuga seotud suurimaks ohuks hooldamata haudade arvu kasvu ja perekondliku järjepidevuse kadumist. 44% tõi probleemina välja odavate ja ebakvaliteetsete materjalide kasutamise ning 37% kalmistutega seotud info kadumise.
Uuringust tuli esile ka vajadus suurema koostöö, ühtsemate praktikate ja paremini kättesaadava info järele. Erinevate osapoolte ootused ja probleemid ei ole alati samad, mistõttu on Eesti Kalmistute Liidu üheks ülesandeks tuua need vaated kokku ning luua võimalusi valdkondlikuks koostööks.
Täname kõiki 54 osalejat ning esinejaid, kes oma teadmiste ja kogemustega päeva sisustasid. Eraldi täname Põhja-Tallinna Linnaosa, kelle toel toimus infopäev Põhja-Tallinna kogukonnamajas.
